Kinnitatud õppenõukogu otsusega 30.septembril 2000, täiendatud jaanuar 2006.a.

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpilaste hindamise kord

I Üldsätted

1 .Käesoleva korraga sätestatakse Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpilaste õpitulemuste(teadmiste ja oskuste), käitumise ja hoolsuse hindamine.

2. Hindamise aluseks on Huvialakooli seadus ning kooli õppekava hindamispõhimõtted.

3. Õpitulemuste hindamine:

on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu suunamisel

motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima

suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul

4. Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast

järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme

täitma kooli kodukorra nõudeid

täitma õpiülesandeid

5. Õpitulemusi hindavad aineõpetajad, käitumise ja hoolsuse hinded arutatakse läbi õppenõukogu koosolekul.

6. Õpilastel ja lastevanematel on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta.

II Õpitulemuste hindamine

7. Lähtuvalt kooliastme, õppevormi ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:

omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust

õpilase suutlikkust oma teadmisi  ning oskusi suuliselt, kirjalikult,

tehniliselt ja loovalt väljendada

8. Hinnatakse numbriliselt (hinne) ja sõnaliselt (hinnang).Õppeprotsessis antakse õpilasele suulisi ja kirjalikke hinnanguid. Eelkoolis hinnatakse  sõnaliselt, õppeprotsessi käigus nii sõnaliselt kui ka kirjalikult, 2  korda õppeaasta jooksul - II ja V veerandi lõpul - kirjalikult tunnistusel.

9. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi 5-palli süsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4" - "hea", "3" - "rahuldav", "2" - "puudulik" ja "1" - "nõrk".

Hinded "1" ja "2" on mitterahuldavad hinded.

hinde "5" saab õpilane , kelle suuline/kirjalik vastus või praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik.

hinde "4" saab õpilane, kelle suuline/kirjalik vastus või praktiline tegevus või selle tulemus õn üldiselt õige, kuid ei ole täielik või esineb väiksemaid eksimusi.

hinde "3" saab õpilane, kelle suuline/kirjalik vastus või praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, ja kelle teadmiste-oskuste rakendamisel võib esineda raskusi.

hinde "2" saab õpilane, kelle suulise/kirjalikus vastuses  või praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi.Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ja ei suuda rakendada teadmisi ka suunamise korral.

hinde "1" saab õpilane, kelle suulistest/kirjalikest vastustest või praktilise tegevuse tulemustest järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine.

10. Õppeaasta jooksul antakse õpilasele kirjalikke hinnanguid, muusikakooli nooremas astmes kantakse need õpilaspäevikusse.  Need kirjeldavad lapse arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õppeprotsessis osalemist ja õpitulemusi. Neis tuuakse esile õpilase edusammud ja juhitakse tähelepanu vajakajäämistele. Kokkuvõtvad hinnangud esitab erialaõpetaja.

11. Tehniliste arvestuste hindamisel võib kasutada hinnanguid "arvestatud" ja "mitte-

arvestatud", osalemist  grupitöös võib hinnata nii numbriliselt kui  arvestuslikult.

III Vastuvõtukatsete hindamine

12. Muusikakooli vastuvõtu katsetel hinnatakse õpilast 4 hindega, mille summeerimisel arvestatakse välja keskmine hinne:

laulmise eest,

rütmikatsete eest,

harmoonilise kuulmise eest,

mälukatse eest

13. Kunstikooli vastuvõtukatsel hinnatakse õpilast arvestuslikult, mis on aluseks      õpilase suunamisel vastavalt vanusele kunstiringi, eelkooli või I klassi õpilaseks. Arvestatakse lapse iseseisvust vaatluse järgi natüürmordi joonistamisel, tööprotsessi ja lõpptulemust.

IV Muusikakooli õpiprotsessi arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine

14. Muusikakooli õpilaste õpitulemuste hindamine jaguneb:

õppeprotsessi hindamine (protsessihinne)

arvestuslik hindamine (kontrolltööd, testid, esinemised - nii koolisisesed kui -välised)

kokkuvõttev hindamine

arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmiseks õppekava nõuete täitmise kohta

15.Õppeprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine. Sellel hindamisel arvestatakse õpilase vanust, õppeaine ja õppevormi eripära ning nõutavaid

õpitulemusi.Õppeprotsessi hindamise meetodid valib õpetaja ja otsustab, kas ja kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel.

16. Arvestuslik hindamine on õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel. See kavandatakse õppeveerandi, poolaasta või ainekursuse ulatuses, selle vormid ja meetodid valib õpetaja . Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Ka mitterahuldavalt täidetud ülesande võib õpilane teist korda sooritada õpetajaga kokkulepitud ajal. Arvestusliku hindamise aja , viisi ning kontrollimise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks ainekursuse alguses. Üldainete arvestuslikud hinded kantakse rühmapäevikusse ja eriala (pilliõpetuse) hinded õpilase individuaalplaani; kõik hinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku kaudu.

17. Eriala arvestust/eksamit hinnatakse ühe koondhindega.

18. Solfedžo eksami hindamine koosneb järgmistest osadest:

kuulamine(K) - lõpueksamil ka järgnevus, mis hinnatakse akordide ja intervallide kuulamisega kokku ühe hindena;

diktaat(D) - algastme lõpueksamil ka rütmidiktaat, mis hinnatakse kokku meloodilise diktaadiga;

suuline(S) - eksamipiletid;

Eksamiprotokollis kasutatakse märgitud lühendeid. Ühe mitterahuldava osahinde korral ei ole eksami koondhinne kõrgem kui "3".

Rohkem kui ühe mitterahuldava osahinde korral on eksami koondhinne mitterahuldav

ja õpilane sooritab järeleksami määratud ajal.

19. Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel. Kokkuvõtvad hinded on poolaasta-, aasta- ning üldhinded.

20.  Õppeaine poolaasta hinded pannakse välja vähemalt kolme jooksva ja kolme arvestusliku hinde põhjal.

21. Õpilasele võib jätta õppeaine poolaastahinde välja panemata, kui ta on puudunud üle 50% vastava aine tundidest või tal on sooritamata 1/3 kavandatud arvestuslikult hinnatavatest õppeülesannetest.Rühmapäevikusse ja tunnistusele tehakse sel juhul kokkuvõtva hinde kohale märge "hindamata”.

22. Aastahinded pannakse välja poolaastahinnete alusel enne aine lõpueksami toimumist.

23. Üldhinne pannakse välja aastahinde ja eksamihinde põhjal. Eksamihinne mõjutab oluliselt üldhinnet.

V Kunstikooli õpiprotsessi hindamine

24. Hindamise eesmärgid kunstikoolis on:

motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima

anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanematele

määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused

25. Hindamine võib olla sõnaline (analüüs/hinnang) ja numbriline (hinne):

Protsessi hindamine:

jooksva õppimise hindamine

vahetulemuste arvestamine ehk vahearvestus

hindeline arvestus

näitusetegevus

lõputööde hindamine läheb arvesse kui eksam, kuhu võib kaasata kooli väliseid erialaste teadmistega isikuid

Õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste välja andmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta.

26. Õpitulemuste hindamisel lähtutakse:

Eelkoolis

oskust kasutada ohutult töömaterjale, -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks

oskust kujutada liikuvaid figuure

kompositsioonireeglite silmas pidamist

oskust luua ja kasutada lihtsamaid faktuure

oskust teha kollaaži ja voltida paberit

oskust kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada

oma tööde erinevate lahenduste väärtustamist

ümbritsevas keskkonnas kujunduselementide märkamist

Põhikooli Nooremas Astmes

visuaalse kunsti liikidest ja nende väljendusvahenditest ettekujutuse omamist

ainekavas kasutatavate visuaalse kunsti mõistete tundmist ja nende kõnes kasutamist

oskust kasutada ainekavas loetletud töömaterjale ja –vahendeid

oskust valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks

abstraktsete vormi- ja värvusõpetusele omaste väljendusvõimaluste ja lihtsamate kompositsioonivõimaluste tundmist ja nende kasutamist

keraamilise voolimise ja kujundamise võtete tundmist

kõrgtrüki olemuse tundmist

Põhikooli Vanemas Astmes

ainekavas olevate visuaalse kunsti põhimõtete tundmist ning nende kasutamist kõnes ja kirjas

oskust kasutada kõiki ainekavas loetletud töömaterjale ja –vahendeid, tehnikaid ning kujutamise ja kujundamise viise kunstiliseks eneseväljenduseks

sügavtrüki olemuse tundmist

vormi-, värvi-, kompositsiooni-, perspektiivi lihtsamate reeglite tundmist

joonestusgraafika ja lihtsamate jooniste lugemise algteadmiste omamist

oskust üldjoontes eristada visuaalse kunsti arenguetappe

oskust väärtustada rahvakunsti

oskust eristada kõrgkultuuri massikultuuri nähtustest

VI Käitumise ja hoolsuse hindamine

27. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal poolaastal ja hinded märgitakse tunnistusele ja õppeedukuse koondtabelisse.

28. Õpilase  hoolsust hinnatakse hinnetega "5" - "eeskujulik", "4" - "hea",

"3" - "rahuldav" või "2" - "mitterahuldav", käitumist hinnatakse hinnanguna "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".

29.Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide täitmine koolis ja väljaspool kooli.

30. Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumisnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

31. Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

32. Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu vajab enam tähelepanu ja suunamist.

33. Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorda ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme . Erandkorras võib õpilase käitumise hinnata  mitterahuldavaks ka üksiku ühiskonna- või kõlblusvastase teo eest.

34. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumise õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetunne, töökus ja järjekindlus õpiülesannete täitmisel.

35. Hindega "5" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimete kohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

36. Hindega "4" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas.

37. Hindega "3" hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

38. Hindega "2" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli tegemata oma kodused ülesanded.

VII Järgmisesse klassi üleviimine

39. Muusikakooli I-III ja V-VI klassi õpilane (soovi korral ka VII kl.õpilane, kes soovib jääda järelkooli) ning kunstikooli I-IV klassi õpilane, kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisesse klassi .

40. Kui õpilane ei täitnud õppekava nõudeid, mida väljendab mitterahuldav aastahinne või hindamata jätmine "hindamata", jäetakse õpilane täiendavale õppetööle või klassikursust  kordama.

41. Õpilase järgmisesse klassi üleviimise, algastme lõpetamise järel vanemasse astmesse edasiviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu.

42. Õpilane, kes jäetakse täiendavale õppetööle, saab omandamata materjali ulatuses täiendavaid ülesandeid ja tema üleviimine järgmisesse klassi otsustatakse pärast nende täitmist.Täiendavate ülesannete mittetäitmisel jäetakse õpilane klassikursust kordama.

43. Õpilane võib individuaalõppekava järgi õppides klassi lõpetada tavalisest lühema või pikema ajaga. Õppeperioodi lõpul otsustab õppenõukogu õpilase taseme järgi, millises klassis ta õpinguid jätkab. Vastava eksami või arvestuse sooritamise järel on õigus viia õpilast ühest klassist teise ka õppeaasta jooksul.

VIII Hindeline arvestus muusikakoolis

44. Muusikakoolis sooritab õpilane hindelise arvestuse erialas ( 2 erineva iseloomuga pala, suurvormi osa või polüfooniline teos) ning heliredelite tehnilise arvestuse põhikooli II, III, V ja VI klassi I ja II poolaasta lõpul. I klassi õpilane sooritab arvestuse II poolaasta lõpul.

45. Muusikakooli arvestuse vormideks on erialas praktiline esinemine , muusikaloos ja solfedžos suuline/kirjalik arvestus.

IX Hinde vaidlustamine

46. Õpilase hindamisel tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel õpetaja ja kooli direktor või õppenõukogu. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamisnorme ja -kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust . Kui õpilane või lapsevanem ei ole otsusega nõus, on tal õigus pöörduda riikliku järelvalve poole.